Sündisin 14. juunil 1972 Valgas. Olen kasvanud Lõuna-Eestis Lüllemäel iseloomu karastavalt raske talutöö ja Tallinna kergema linnaelu vahelduvas dialoogis.
Alustanud panustamisega ühiskondlikus tööjaotuses aianditöölisena, teeninud vaimuliku praktikandina Keilas ja Nõmmel – õnnistanud elavaid, matnud surnuid. Hoidnud raamatuid, abistanud lugejaid. Jätkanud korporatiivse IT professionaalina töötamisega alates 1996 kuni 2008. Alustanud mikroettevõtlusega 1999. Pannud end kogemuse mõttes tõhusalt proovile tehasetöölisena, laotöölisena, vabatahtlikuna kogukondliku kooliehituse objektijuhina, lasteaia remonditöölisena, droonide koostajana. Võtnud aega, kõige eelnevaga rööbiti, minna õpingutega süvitsi nii teoloogias kui keskkonnahoidlikus loodusturismis, mõni aeg tagasi antropoloogiaski. Nõnda olen õppinud nägema maailma selle keerukuses nii laiuti kui sügavuti ja suhestuma sellele vastava kohasusega.
Õpingud ja kogemused, millest enamus jäävad praegu eraldi välja toomata siiski ridadevaheliseks koosmõjuks, on aidanud settida vaateviisil, mida nimetan argimüstikaks (ü-ga, üldkeeles). Selle perspektiivi avalikuks arenduseks ja jagamiseks sai asutatud 2025. aasta juunis Argimystika MTÜ (y-ga, organisatsiooni nimena), kus olen juhatuse liige.
Aga enne kõike seda hakkas mu elu seikluslikult lahti keerduma hetkest kui mind kodulähedasest lasteaiast Mustamäel suunati hooliva pilguga pedagoogi poolt kunstisuunaliste arengutähelepanekute ja vanematele antud tungiva soovituse toel jätkama kooliteega kaugele Koplisse. Tundlik lapsehing oleks tahtnud turvalisemat ja mugavamat elu, kuid sellist varianti lihtsalt ei olnud. Kopli kooli tarbekunsti kallakuga eriklassis nühiti koredal söetükil mõned nurgad maha ja lihviti mõni tahk läikima, aga teemantit sellest ei saanud ja briljant ei tulnud mõttessegi. Puudu jäi survest mida saab pakkuda ainult elu kui on jäetud selleks vajalikku aega ja ruumi. Sai midagi muud, aga sellest juba teisal.